Ma räägin sotsiaalmeediast, ma räägin sellest, et inimesed on ma nutitelefonid endale käe külge kleepinud.
Alustuseks tegin siis kunagi ise ka endale Twitteri, et asjaga kaasas käia, sest juba pikemat aega kuulsin, mida see ja teine Twitterisse kirjutas ja minul ei olnud mingit ülevaadet... "kõht on mega tühi, tahaks pelmosid" ; "omg!keegi TV3 vaatab" ; " räme s*tt on olla" viimase puhul oli ilmselget tegemist laupäeva või pühapäevaga, see oli see millest kõik ümber ringi rääkisid ?
Ma olin lihtsalt nii pettunud, mind üldse ei huvita mida ja mis käega keegi sööb või kui palju magas, natuke siiski Twitteriga lähemalt tutvudes avastasin, et ainukesed inimesed keda seal jälgida on kas kuulsused, poliitikud või tsitaatide postitajad. Twitter on täpselt selline koht kus sa saad ainult paari lausega ennast lolliks teha. Samas ma ei laida seda maha, need kes oskavad end piiratud tähemärkidega edasi anda said sellega hakkama ja suutsid inimesi mõtlema panna, lihtsalt eraldada terasid sõkaldest seal keskkonnas on raske. Leida neid, kelle mõtted midagi väärt on. Aja kokkuhoiu mõttes ma loobusin Twitterist.
Uue hooga tuli instagram. "Kas sa tema pilti instas nägd eile?" ; " Mis asja, nad on koos puhkusel ? " jälle puudus mul asjadest ülevaade,niisiis viis mu tee mind instagrammi. Tunduvalt meeldivam kui Twitter, sest seal polnud inimestel midagi öelda, vaid näidata. Muidugi oli jälle asju, mille ülespildistamises ma ise oleksin kahelnud nagu uued tossud või friikartul viineriga.
Kuni ühe hetkeni, kus minu ja teiste arvamus läksid täiesti erinevates suunades. Oli vana aasta õhtu, meil oli uskumatult tore seltskond koos ja piisavalt šampust, et uue aastani vastu pidada. Keset naeru ja jutu saginat kostis kuskil saatuslik " ou teeme insta " päriselt ? praegu ? aga meil on ju nii tore.
Tundub, et ei ole piisavalt tore, kui teised inimesed ei tea, et sul on tore!
N,ii oli vaja meil vähemalt 6 telefoniga instasid teha. Need tehtud avastas keegi, et ooo need kuus telefoni olid kõik iPhoned, paneme need kokku ja teeme insta ! TÕSISELT ? Ja nii me siis seal instagrammitasime. Minu oleks meeldinud, kui me oleksime teinud kõik koos ühe pildi, või jäädvustanud šampusejoomise oma parima sõbraga, aga mitte sellisel instagrammilikul viisil. Sellest õhtust sai see pisik alguse, ma märkasin igal pool nüüd inimesi insta-hoos, ja oi kuidas see mind näris, ma lihtsalt ei saanud aru, miks peatada väärtuslik hetk, et sellest pilti teha, et TEISTELE näidata kui tore sul on ? Miks mitte seda hetke ise väärtustada. Piltide vastu pole mul midagi, ka pildile jäämise vastu mitte, me oleme korterikaaslasega terve oma elu ära pildistanud. Tema on instagrammi inimene, aga ta teeb seda diskreetselt, mitte ei peata kogu meie tegemisi, et see netti üles laadida. Minu jaoks saigu pigem viimaseks piisaks see, et okei tee see pilt, aga kas sa pead siis järgmised 5 minutit valima sellele filtrit, selle üles laadima ja siis oma "like" ootama, samal ajal kui mina ootan, et meie jutuajamine jätkuks ? Instagramm on mul alles, hetkel ma kasuta seda ei kasuta, samas ma ei väida, et ühel päeval ma sinna mingit mõnusat puhkuse pilti või muud märkimisväärset ei lisa.
Ja siis muidugi facebook.. eelnevale ristivastupidi olen ma facebooki ohver, ma isegi ei tea mida ma sealt otsin kui juba sajandat korda esilehte läbi lappan. Facebook on mul läpakas koguaeg lahti, umbes nii igaks juhuks, et äkki hakkab kohe midagi suurt juhtuma ? Aga see on ka pigem õnneks selline hooajaline, suvel on nii palju muud teha kui internetis istuda, asi on pigem talves, istun oma teetassiga diivanil ja muudkui uurin, mis teised teevad. Enda õigustuseks võin öelda, et kuna paljud mu sõbrad ei ela Eestis, siis on sellisel viisil väga lihtne end nende tegemistega kurssi viia. Aga sellegi poolest tunnistan, et veedan liiga palju aega facebookis.
Nutitelefonid...väikese äparduse tagajärel mul enam nutitelefoni ei ole, aga ka siis kui oli, olin ma piisavalt viisakas, et sellega mitte teiste ees, poole jutu pealt vehkima hakata. Minul näiteks on tohutult ebamugav juttu rääkida, kui teine inimene samal ajal oma telefonis ringi scrollib, see tähendab, et minu jutt ei ole piisavalt huvitav. Mind ei häri, kui sa vaatad bussiaegu või näitad mulle midagi, mida millest me parasjagu rääkisime. Aga no palun, kui me oleme kahekesi kohvikus ja sa ei suuda süüa ka ilma,et vaataksid mis sotsiaalmeedias toimub ?
Näiteks, see video on küll pisut äärmuslik, aga siiski tõestab mu jutu mõtet : http://www.youtube.com/watch?v=VYsvXZ0VIfc
Mul ei ole sotsiaalmeedia vastu midagi, vastupidi on see meie elu ja suhtlemise lihtsamaks teinud. Ega ei taha ma väita,et inimesed, kes on teinud kasutaja Twitterisse või Instagrammi on rumalad. Ma proovin öelda seda, et sotsiaalmeediat tuleb kasutada mõõdukalt ja mitte ära unustada, reaalse suhtluse väärtust. Seda,et sa elad siiski iseendale, mitte selleks, et tõestada teistele, et sa elad imelist elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar