Miks mina? Ja miks suhtekorraldus ?

Mina, kes ma olen..?

 Ma olen tudeng, kes otsustas, et pelgalt keskkoolist saadud teadmistega silma ei paista. Selleks, et "ülikoolipaber" ei jääks lihtsalt paberi väärtusesse,tegin peale keskkooli kaks aastat pausi, et endas selgusele saada ja leida just see Minu eriala, midagi millega ma ennast natukenegi samastada saaksin.
Kahest aastast esimese veetsin ma Ameerikas, nagu paljud noored, arvasin et igal pool mujal on parem kui Eestis. Kuigi kogemus oli asendamatu, siis erinevatelt teistest noortest sai Eesti mulle eemal viibides hoopis südemelähedasemaks.Teise aasta töötasin juba Eestis, teenindussektoris, kus veendusin, et ma olen loodud hoopis milleksgi muuks, millekski väljakutsuvamaks.

Miks just suhtekorraldus.. ?
Sellele loodan ma vastuse või pigem kinnitust saada õppimise käigus. Mingid ettekujutused mul ikka olid, ettekujutused suhtekorraldajast ja tema tööst. Kuigi suhtekorraldajatel on tihti negatiivne maine, neid "süüdistatakse" manipuleerimises, vassimises, valetamises, siis mina näen neid pigem kui uskumatult andekaid inimesi.Niisama ei palkaks mõne ettevõtte juht kedagi enda "suhteid korraldama", kui ta ei peaks seda inimest endast pädevamaks suhte loomisel, hoidmisel ja esindamisel. Kriisiolukordades maine hoidmine või selle taastamine, edukad suhted, peab olema suhteliselt bright mind et ennast sellisel viisil päevast-päeva kehtestada, et panna inimesi ennast kuulama ja endasse uskuma. Võin siis öelda, et tulin suhtekorraldust õppima, sest tundsin, et minus on see miski olemas, mis ennast kehtestada tahab, see oleks lihtsalt vaja teadmise najal üles upitada.

Esimesest loengust sain kaasa paar head mõttetera, mis nii mõnegi päeva mind kummitavad. Raske on panna oma mõtteid sõnadesse või vahel üleüldse kokkuvõtta, jutt intellektuaalsest prügist sobis nii hästi minu viimase aja mõttekäiguga, pani I'le täpi,sest juba pikemat aga tunnen ma, et liiga palju on liikumas " tühja" juttu ja infot. Liiga palju veedetakse aega internetis täiesti kasutuga tutvumas, veel hullem täiesti kasutut postitamas. Miks arvavad inimesed, et iga nende sõna või tegu on kuld? Miks on tekkinud arvamus, et kõike on vaja jagada ja miks mulle tundub,et inimesed jäävad rumalamaks...
 Nagu Kaja Tampere ütles, et meil on massiline isekommunikeerijate ühiskond, kõik võtavad sõna, keegi ei pööra enam tähelepanu nende sõnade väärtusele ja olulisusele. Sõnaga pidi ju kaasas käima ka vastutus...

Ma pole varem mõelnud kommunikatisooni olulisusele või sellele, et iga asi meie ümber omab mingisugust sõnumit.Mida ma sellelt loengult ootan? Ootan vastuseid oma küsimustele, ootan, et ma õpiksin märkama kommunikatsiooni olulisust ja seda kuidas eristada intellektuaalset prügi olulisest, kuidas kommunikatsioon toimib ja mis on selle tagajärjed ? Kuidas  r a h v a s  kui kommunikeerija mõjutab ühiskonnas kujunevaid protsesse? Millised on need sõnumid, mida me ühiskonnale saadame? Ja kuidas ennast sellises kommunikatsiooniühiskonnas kehtestada!